Talu ajalugu

Mokko on endise Kuremaa mõisa aladel paiknev põlistalu, mille omanike esivanemate jäljed ulatuvad 1740ndatesse aastatesse, kes tollel ajal küll veel naaberkülas Patjalas elasid. Mokkole asuti ilmselt juba 19. sajandi algupoolel ning Kuremaa mõisnikult von Oettingenilt ostis tolleaegne peremees Jaan Alekand talu päriseks 1867. aastal. Mokko oli küllaltki suur talu – 60 hektarit ja eks see oli ka üheks põhjuseks, miks pidas Oskar Luts oma mälestustes Mokkot üheks kihelkonna jõukamaks.

Esimese vabariigi ajal oli Mokko õitsev talu – ehitati uus laut ja renoveeriti elumaja ning muid hooneid. Peremees Franz Alekand oli tegev mitmetes valla ametites, ta oli Palamuse laenu-hoiuühistu juhatuse esimees, Jõgeva Põllumeeste Konvendi liige, Palamuse Piimaühistu asutaja ja uue meiereihoone ehituse algataja ning Kaitseliidu malevapealik. Perenaine paistis samuti ühistegevuses silma Naiskodukaitse esinaisena ja mujal. Talus oli tolle aja kohta silmapaistvalt kaunis lilleaed.

Allpool killukesi selle kandi ajaloost:
Palamuse meierei ehitati 1939. aastal ning see oli üks moodsamaid Eestis. Ehituse eesvedajaks ja meierei idee looja oli Franz Alekand. Projekti eelarve oli 71 300 Eesti Krooni, millest 57 348 kulus meierihoone ehitamiseks. Eesti Vabariigi ajal tootis Palamuse meierei teiste toodete hulgas ka kõrgekvaliteedilist võid mida eksporditi Inglismaale. Meierei pakkus inimestele tööd ka Nõukogude Liidu ajal. Hoone on ehitatud tellistest ning see on muinsuskaitse all. Palamuse meierei lõpetas oma töö 2000. aasta lõpuks.

Jõgeva põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Jõgeva linnas. Konvendi tegevus- ja valimispiirkonda kuulusid Vaimastvere, Jõgeva, Kuremaa, Laiuse ja Sadala vald. Konvendi esimees oli Jaan Järve, juhatuse liikmed Martin Lõoke ja Karl Tiimann. Konvendi poolt valitud Põllutöökoja liige: Johannes Isotamm. Konvendi liikmed: Johannes Amjärv, Franz Alekand, Otto Kask, Jaan Kurrik, Eduard Laanemäe, Johannes Paju, Jaan Pärg, Vidrik Pärlin, Emil Sarapuu, Jüri Tamm, Aleksander Tross, Artur Vask (valitud seltskondlikkude organisatsioonide poolt), Karl Roomet (ühistegeliste asutuste poolt), Marta Riives (maanaiste poolt). Konvendi piirkonnas oli 1936. aastal 2009 talu, valimisõiguslikke majapidajaid oli 1733, nendel kokku 128 978 puhaskasurubla. Talundite rahvastik kokku 10 208 inimest, kellest talupidajate perekonnaliikmeid 8374 ja töölisi 1834. Maad oli konvendi piirkonna taludel 52 679 hektarit. Lehmade arv umbes 8454.

Juba 1944. aastal pillutati Mokko pererahvas  uue võimu poolt vägivaldselt laiali.  Peremees Franz Alekand arreteeriti NKVD poolt 28. novembril 1944 Kuremaa vallas Änkkülas ning saadeti järgmise aasta 18. juulil tribunali otsusega 20 + 5 aastaks Kemerovo oblastisse.  Tema eluloodaatumid on seega 19. jaanuar 1893 Kuremaa vald, Tartumaa – 2. detsember 1949 Siblagi vangilaager, Ivanovo, Tšebula rajoon, Kemerovo oblast, surres oli  ta  56 aastat vana. Talu kuulus kogu omandiga natsionaliseerimisele. Järgneva 50 aasta jooksul hävisid kõik taluhooned peale aidamaja. Seepärast jäi talu ka unustusse ega meelitanud kohale  uusi püsiasukaid. Ainus säilinud hoone - aidamaja - oli aga 1981. aastal, kui õnnekombel osutus võimalikuks see perele  kolhoosilt suvekoduks osta, väga viletsas seisus.

Talu taastamine on kestnud juba pea 40 aastat ja kõik hooned on uuesti üles ehitatud, aga mitte enam esialgseteks vajadusteks, vaid nüüd juba oma pere ja lemmikloomade tarvis ning külaliste vastuvõtmiseks.